Sunday, February 26, 2012

Pidupäeva kalane mini-sepikutort toorjuustukasukas


Pidupäeva kalane mini-sepikutort toorjuustukas

PÕHI:
6 viilu mitmevilja röstsepikut
Niisutamiseks: köögiviljapuljongit
TÄIDIS 1:
3 spl mädarõikaga toorjuustu
1/2 keskmise suurusega tükeldatud punast sibulat
Väike punt tükkideks rebitud rukolat
50 g kodujuustu
100 g tükeldatud külmsuitsu lõhefileed
1 spl värskeltpressitud sidrunimahla
50 g peenelt tükeldatud ananassi
50 g peenelt tükeldatud oranži paprikat
Soola, pipart

TÄIDIS 2:
1 keedetud ja tükeldatud muna
2 spl küüslaugumajoneesi
2 spl hapukoort
100 g kooritud ja peenelt tükeldatud värsket kurki
100 g tükeldatud tuunikala vees
Soola, pipart


KATE:
150 g maitsestamata toorjuust
5 ploomtomatit
värske kurgi viile, rukolat, värsket tilli.

Lõika sepikul kõvad ääred ning niisuta ja laota 1 x 2 viilu sobilikule tordialusele. Sega omavahel kokku kõik TÄIDIS 1 koostisosad, lisa saiaviiludele ja silu ühtlaseks. Lisa järgmised kaks viilu niisutatud sepikut. Sega omavahel kokku TÄIDIS 2 koostisosad ja laota ühtlase kinina saiadele. Pealmiseks kihiks laota taas sepiku viilud. Määri torti pealt ja külgedelt toasooja toorjuustuga. Kaunista ääred kurgi viilude, värske tilli ja rukolaga, pealt aga kaunista tomatist tehtud roosi õite ja tilliga. Aseta külmkappi imbuma, hea oleks üleöö.


Wednesday, February 22, 2012

"Tantsuking" Isamaaline tort 2012



 Isamaaline tort 2012 retseptivõistlus


Pikka aega olen jälgi jätmata käinud nami-nami leheküljel, tutvunud sealsete  isuäratavate retseptidega ja proovinud neist nii mõndagi koduses toitlustamises kasutada. Viimasel külastusel avastasin, et  taas on algamas retseptivõistlus, seekord Isamaalise tordi 2012 retseptivõistlus. Peale seda infot tuli tahtmine registreerida end nami-namisse kasutajaks  ja võtta sellest tordivõistlusest osa.
Kuna jutt on Isamaalisest tordist, mõtlesin  üksi kõva häälega, milline võiks see tort olla  ja mida või keda kujutada. Peale pikemat häälekat enesega arutlemist, sekkus mu jorinasse ema, kes soovitas teha pastla-tordi. Kohe sain aru, et see ehk ongi see, mida ma tahan teha, kuigi ise selle peale ei tulnud. Just pastlad on jalanõud nagu sümbolid, mida eestlased on sajandeid kandnud, neid kandes tööd tehes laulnud, lapsi imetanud, ristseid ja matuseid pidanud. Just pasteldes tantsides on Eesti ennast maailmale tuntuks tantsinud! Kohe olin kindel, et tordi tegemisel kasutan martsipani. Pastlad on reeglipäraselt küll erinevates toonides pruunid, aga netis surfates ja pastlaid vaadates, sattusid mu nägemisvälja ka musta värvi pastlad.  Olin ühtäkki meeldivalt üllatunud. Kuna meie riigi lipuvärvid on sinine, must ja valge, otsustasin minutitega, et pastal tuleb mustast martsipanist, mille sisse tuleb kodumaiseid toiduaineid kasutades täidis ja kaunistuseks martsipanist rahvuslilled – rukkililled. Olles  enam-vähem kõik vajamineva  koju varunud, hakkasin suure innuga martsipanist pastalt voolima.  Seejuures tänan Sillet, kes andis täpsemaid juhiseid, kuidas pastla lõiget teha!
Kõige raskem kogu protseduuri juures, ja suurt peavalu tekitav, oli  sinise toiduvärvi või sinise martsipani leidmine.  Seis oli lootusetu, seega otsisin  poest juba siniseid komme - leidsin tumesinised pulgakommid; müüja sõnul pidid need ka keelt ja suud tumesiniseks värvima. Sulatasin pulgakommid kastrulis tasasel tulel napis vees, ja õngitsenud sulanud sisu pintsliga , õnnestus mul see suhteliselt hästi valgele martsipanile võõbata, kuid tulemus ei rahuldanud mind... Mossis suu ja kurva meelega üritasin edasi sulatada ja värvi kanda, seniks kuni mu tegevuse katkestas telefonihelin. Dablool olev nimi mõjus kuidagi suurnurkatõstvalt – see see oligi!  Sõbranna andis teada, et tema sõbranna-sõbranna hea  tuttav olevat kusagil naabermail pagarina tööl ja parasjagu on tal puhkus ning on Eestis ja tal pidavat kodus praktiliselt igat värvi martsipane olema. Seda kuuldes oli mu rõõm piiritu. Järgmisel päeval sain ka lubatud martsipani kätte. Sinine – hämmastavalt ilus sinine, ennenägematu sinine! Väga maitsev ka!
Oli küll teist vähe, aga sain, mida soovinud olin ja jäin sellega rahule. Lõpuks sai „Vabariigi“  pastal valmis. Isiklikult ei ole ma selle tööga lõpuni rahul, aga kuna see sai juba  tehtud, hoole ja armastusega, ja ka fotole talletatud, jagan selle sisu  ja välimust ka teistele. Nagu ka öeldud: Tähtis pole võit, vaid osavõtt!

Palju õnne, Eesti Vabariik. Head isu!




 RIIVLEIVAPÕHJAGA KAMAVAHUTORT  „Tantsuking“

PÕHI:
3 spl suhkrut
75 g võid
2 dl riivleiba
3 spl rosinaid
15 kuivatatud musta ploomi

ŠOKOLAADITÄIDIS:
6 spl pohla toormoosi
100 g kaeraküpsiseid
100 g tumedat šokolaadi

KAMAVAHUTÄIDIS:
200 g maitsestamata toorjuustu
4 leiva-pähklitäidisega kohukest
400 ml vahukoort
3 kuhjaga spl kamajahu
1 tl vaniljesuhkrut
5 spl suhkrut
50 ml Vana-Tallinna likööri
näpuotsatäis jahvatatud kaneeli
2 spl želatiini + 100 ml kodust suhkrustatud õunamahla

Kaunista soovi korral riivitud valge šokolaadiga.
Valmista martsipanist pastla lõige või pastel.
Lõika küpsetuspaberist pastla kujuline tükk ja pane see ahjuplaadile. Lõika paksemast, tugevamast papist võru ja aseta see pastlakujuliseks lõigatud küpsetuspaberi ümber. Kinnita otsad kirjaklambritega. Tükelda ploomid ja pane need koos rosinatega  leigesse vette likku. Sulata või ja jäta natukeseks jahtuma.Sega riivleib suhkruga, lisa jahutatud sulavõi ning nõrutatud rosinad ja mustad ploomid. Sega riivleivamass ühtlaseks,  seejärel vala see „pastlavormi“ ja suru kätega ühtlaseks põhjaks. Pane vorm u 30 minutiks külmkappi.
Sulata šokolaad veevannil ja sega juurde purustatud küpsised. Võta külmikust välja riivleivapõhi, määri sellele ühtlaselt pohla toormoos ja seejärel vala peale šokolaaditäidis. Silu ühtlaseks ja aseta kamavahutäidise tegemise ajaks külmikusse.
Kamavahutäidise tegemiseks vahusta suhkru ja vaniljesuhkruga toorjuust, kohukesed, vahukoor, kamajahu, Vana-Tallinna liköör. Pane želatiin õunamahla sisse paisuma, siis sulata ja lisa kamavahu hulka. Mikserda mass ühtlaseks ja seejärel kalla šokolaaditäidisele. Pane kook 1-2 h külmpappi maitsestuma. Kui kook on tahenenud, võta see vormist välja ja kata martsipanist pastla(lõike)ga. Kaunista martsipanist lilledega ning soovi korral riivitud valge šokolaadiga.
NB: Et kook mahub „tantsukinga“, tuleb loomulikult tegeleda mõõtmise/arvutamisega.
Kooki on võimalik valmistada ka nii, et eelnevalt teed valmis martsipanist pastla. Seejärel kallad ühtlaselt pastla sisse täidised (jahutatud).